Viana do Castelo õpirände jätk ning lõpp

Jäime pooleli... palju juhtus selle reisi jooksul, ongi nüüd hea aeg kokkuvõtteks, kuna meeles on vaid eredamad hetked. 

ESIMESE NÄDALA LÕPETAMINE

Meie õpiränne oli sellise ülesehitusega, et esimese nädal kulub sisseelamiseks ning teisel nädalal algab proovide jada. Esimese nädala lõpp, ütleks lausa, et venis. Me olime iseenda meelelahutajad ning noorte eestlastena hirmutas selline vastutus meid – sellegipoolest ütleksin, et suutsime end üllatada, reis oli kõike muud kui igav:O

Paari päeva jooksul jäädvustatud pildid kronoloogilises järjekorras:

PS: Kõik pildid on pärit MP ja SS erakogust.

“UNO!” “Meil Elvas küll nii ei tehta.” Kontroversiaalse UNO mängimine Portugali kaunite ja kaunitaridega. 01.07.

Vaade tänavalt, olles teel vana hea McDonald’s restorani poole.

Väike poseerimine 25. aprilli monumendi juures. 02.07. 

Harrastuskokad. 

3. juulil sisustasid meie päeva Portugali inglise keele õpilased. Esimesena külastasime Gil Eannes-i muuseumi Viana do Castelo sadamas. 

Tubli tüürinaine Catarina

Seejärel läksime köisraudtee abil hingematvalt ilusa Santa Luzia katedraali juurde. 

Sinna üles me lähemegi. Ja katedraal piilub ka juba. Susanna ikka normaalne fotograaf. 

Kohale jõudes kinnitasime keha nämma Portugali toiduga. Pilti vaid üks, sest täis suuga ei ole ilus pildistada: 

Šnitslilaadne toode pätsi vahel. NB! Ninast ei lenda välja tatinire, vaid juuksekarvakene!

Ja katedraalist on võimas pilt, Susanna tegi jälle filmikaga:

Vau!

Ja siis jälle köisraudteed pidi ranna poole! Lõpuks! 

Rannas asusime kohe SUPitama ehk püstijalu purjelauatama. Sitikaks lõbus oli, eriti pidev kukkumine☺

Sipelgad vee peal.

SUPitamist juhendas ja valvas maailma kõige mitmekülgsem inglise keele õpetaja Susana Dias!

Päev oli lõbus, sealjuures ka väsitav. Uni tuli kergelt, aga kerge ta polnud, raske oli. 

Nädalat jääb lõpetama suurmaag Salusht. 04.07.

ORKESTRIPROOVID

Esmaspäeval tutvusime dirigendi Luís Carvalhoga ja hakkasime tööle! Ega need proovid nii väga ei erinenud üksteisest: keskendusime teoste riskantsematele kohtadele, viimistlesime, üritasime mõista portugalikeelset nalja, jõime vett, läksime koju. Toome välja, et maestro valdas inglise keelt väga hästi, kõik oluline jõudis meieni. 

Kava: 

• Tchaikovsky, Pyotr – Piano concerto No.1, in Bb minor, Op. 23

• Braga Santos, Joly – Symphonic Variations on a theme from Alentejo, Op.18

• Stravinsky, Igor – Scherzo à la russe

Kontserti saab järele vaadata siit.

Kontsert oli ilus ja õnnestunud. Sellega ühtis ka lõpetamine. Meie loomulikult ei mõistnud sõnagi, aga oli armas vaadata teisi nutmas. 

Tahaksime ka ära märkida Susanna avastatud võrratu kohviku “Verdi”, kus saime enda hinnangul Viana do Castelo parimaid küpsetisi ja joodavaimat kohvi (nõukogu hinnangul ei kõlvanud kohv Vianas meie eestlaslikele maitsemeelele)! 

Viimsi rikkurid kohvilauas. 09.07.

KOJUMINEK 

Vot see oli seiklus... Kust. Küll. Alata. 11. juuli hommik algas meil voodis, pakkimata kohvritega, visati õhku küsimus: millal check-out on? Kell juba oli ka midagi, kuskil 12:00... vaatame meilid siis läbi… aa, leidsime... KELL ÜKSTEIST. Nonii, viskame asjad kohvrisse ja teeme minekut! Ja nõud ka vaja pesta! Ja prügi ka välja viia, oh ebaõnne! Need toimetused tegime vist alla poole tunniga ja õnneks ei jäänud ka majarahvale silma. Vedas.

11-kiloste kohvritega eestlased nüüd tänaval. Tuju nullis. Aga meil oli juba uus eesmärk: PCR test piiri ületamiseks. Varem välja valitud testimispunkt meid ei teenindanud ja oli vaja leida uus. Helistasime läbi mitmed numbrid, guugeldasime ja leidsime. Jälle vedas. Mina ja Hannah sooritasime ninaneelu testi kuskil kella kahe paiku ja see sensatsioon oli enneolematu... see priske pulk läks aina sügavamale, silmad tahtsid peast välja tungida... ausalt öeldes oli see mõnus, vähemalt ühele meist. 

Sõitsime rongiga Portosse, et bussitada Madridi. Jõudsime vara, sisustada oli mitu tundi. Saime pilte, suveniire ja lõpuks ometi ka (subjektiivselt) maitsvat kohvi! 

Kohvitame rongijaama kõrval, nii hea. 11.07.

Ns lahe pilt peale kohvitamist. 

Pastaroad ja noorpaar.

Porto bussijaamas, asume Madridi viiva bussi peale. 

Peatusime kell kolm hommikul Hispaania piiril, et sirutada jalgu. Seal oli üks julge rebasepoiss, kes tuli täitsa ligidale. Kahju hakkas temast, loodan, et tal läheb hästi. 

Härrad bussijuhid tervitavad rebasepoissi. 12.07.

Madridi bussijaama saabusime umbes kell seitse. Istusime. Ja siis läksime kohvile. 

Déjà-vu. 

Kusjuures, meiega kokku puutunud hispaanlased ei rääkinud peaaegu sõnagi inglise keelt, praktiseerisime kehakeelt ja keeltesegu. Kohvikus istusime ausõna kolm tundi, siis lõbutsesime kaubamajas ja siis läksime sööma. Einestasime poké-kohvikus, MEGAAA MAITSEV OLI! 

When in Madrid: https://www.healthypoke.com/ 

Lennujaama! Jee! Kokkuvõte: lennukisse, Frankfurdi suunas. Maandusime turvaliselt (Jumal tänatud!). Frankfurdi lennujaamas ostame paar maiust kotti, siis suundume ootama. Tallinna lennukile tuli terve hulk eestlasi, kes uhkelt eesti keelt kõnelesid. Tõesti oli hea meel seda eesti keelt kuulda. 

Kellegi on vist hea meel koju minna:)

Lennukile. Tallinnas maandusime enne kella üht 13. juulil. Emme ja issi juba ootasid. Oleme kodus. 

KUIDAS SIIS MEELDIS?

Hannah: “Mulle meeldis.”

Susanna: “Lahe oli.”

Marie: “Mhm, tore oli.”

Nali naljaks, õpiränne möödus suurepäraselt ja me soovitame kõigil käia Erasmusega rännakul, me oleme nii paljude emotsioonide, kogemuste, teadmiste, oskuste, maitsete võrra rikkamad. Ja enesekindlamad. Ja elurõõmsamad. Ja...

Täname lugemast ja nautige elu!

Mary, Hanna and Suzanna