Bianca, Pearu, Gertrud ja Maarja Kokkolas. Peatükk 3

Kolmanda päeva hommik oli meile väga huvitav, sest kätte oli jõudnud Maarja kord improvisatsiooni töötuba teha. Hommikul oli naljakas vaadata, kuidas Maarja natukene närveeris, aga selleks polnud tegelikult üldse vajadust, sest tal läks väga hästi, õpilased said ülesannetest hästi aru ning olid osavõtlikud. Me tegime erinevaid improvisatsiooniharjutusi, millest kujunesid välja huvitavad harmoonias ning viisijupikesed. Ilmselt hirmutas sõna improvisatsioon meist mitmeid, seega alguses ei julgenud kõik ennast avada ning meloodiate ning rütmidega katsetada, kuid ajapikku kõik harjusid ning tund sai mõnusa hoo sisse. Pärast seda oli lõunapaus ning läksime jälle kebabi sööma. Ma olen kindel, et selle reisi lõpuks oleme me kõik 10 kilo juurde võtnud ning veereme laevalt kodude poole, sest siin on iga nurga peal kas mõni kebabi, pizza, burgeri või Tai buffee koht. Seega igasugust praetud toitu suurtes hunnikutes jagub küllaga.
Pärast jätkusid meie kolmesed töötoad, olin enda grupikaaslastega jõudnud juba sinna maale, et meil olid lugude struktuurid ning harmooniad paigas, nüüd jäi üle veel sõnad mõelda, meloodiat viimistleda ning muidugi asju kokku harjutada.
Õhtul toimus jämm, kus majabänd koosnes kõikidest õpetajatest, kes programmiga seotud olid. Ja nagu ette aimata, nad olid üli ägedad, tõesti pakkusid mõnusa elamuse. Sealt pidi edasi minema Erasmuse õpilaste jämm, kuid õhtu kujunes välja nii, et Kokkola oma õpilased olid juba kümne looga järjekorras ning päris jämmile jäi ainult kaks lugu, sest helimehed pidid varem ära minema ning enamus pille viidi minema. Sellest polnud muidugi midagi hullu, sest väga äge oli vaadata, missugust muusikat Kokkola õpilased teevad. Pärast veetsime terve õhtu teiste õpilastega piljardit mängides.