Kolm nädalat Atlandi Pärlil
Kolmanda veebruari varahommikul tõusis õhku lennuk lõunamaa suunas, peal kolm Otsa kooli õpilast ning kaks õpetajat, kes olid teel tundmatule Madeira saarele, et õppida sealses Madeira Kunstide koolis kolm nädalat vahetusõpilastena. Üks nendest olin mina, Karmen, teine Arina ning kolmas Anastassia. Õpetajatest olid kaasas Reet Sukk ning Tiina Välja.
Meie teekond algas pühapäeva varahommikul kell 6.40 ning kulges läbi mitme lennujaama: esimene ümberistumine toimus Frankfurtis, teine Lissabonis. Saarele jõudsime õhtul kell 17.15 kohaliku aja järgi. Teatavasti on sealne vöönd meist kaks tundi taga. Nii me siis võitsimegi enda päeva kaks lisatundi ja meie kolmenädalane seiklus, mis nägi ette iganädalasi eriala- ning ansamblitunde, orkestrit ning portugali keelt ning Funchali - Madeira pealinna - tutvustavaid loenguid, võis alata. Kõige selle vahepeal leidsime aega nii harjutamiseks kui ka lõbutsemiseks.
Esimesed sammud Madeiral
Esimesed kokkupuuted kooliga
Esimene nädal kujunes kõigega tutvumise nädalaks. Uus kool, uued õpetajad ja inimesed. Võõrad tänavad ja võõras keel. Juba esimesel päeval saime omaette kultuurišoki, kui direktor meid musitama tuli. Tegemist on sealse tervitamise kombega, mis kujutab endast põskede kokku panemist ning millega kaasneb musile iseloomulik heli. Päris suud nad võõrale vastu põske ei suru - see jääb vaid lähedaste ringi. Nii kohtusime kõik ka oma erialaõpetajatega. Tegelikult selline komme oli automaatseks "jäälõhkujaks" lõuna- ja põhjamaalaste vahel. Inimesed seal on nii soojad ja mis peamine rõõmsad. Kogu positiivne energia nakatas meid ennastki.
Esialgu olid koolikaaslased vaiksed ning ei julgenud eriti suhelda, kuid järk järgult, käies meiega koos Funchali tutvustava loengu raames muuseumides, saime tuttavamaks. Eks endalgi oli harjumatu nii tunnis kui ka tavasuhtluses inglise keeles rääkida, kuid sellega harjus päris kiiresti. Algul oli suur hirm ekimise ees, aga üsna pea mõistsime, et mitte keegi ei räägi perfektselt, kui tegemist pole just sisserännanud Ameeriklasega, aga aru saavad kõik. Madeiral on tõesti palju immigrante. Kooli õppejõud on kõik üle Euroopa kokku tulnud. Portugali keelt andiski meile Ameeriklanna, Arina klaveriõpetajaks oli Horvaatiast pärit meesterahvas, minu kontsertmeister oli ungarlanna, puhkpillirühma proove läbi viinud oboeõpetaja Inglismaalt, Anastassia juhendaja Serbiast jne. Seda nimekirja võikski jätkata.
Koolimaja
Koridor
Flöödiklass
Koolist lähemalt
Maja ja sealne õhkkond meenutavad paljuski Otsa kooli. Tegemist on vana kolmekordse majaga, mis vajab hädasti remonti. Meie kool on muidugi moodsam ja paremas seisus, aga klassid on sarnased pisikesed ning kostavad korralikult läbi. Esialgu oli tegemist hotelliga, mis ühel hetkel pankrotti läks, seejärel asus seal haigla ning nüüd on sama hoone pakkunud peavarju juba 30 aastat Kusntide Koolile. Tegelikult ei kuulu selle insitiutsiooni alla vaid üks maja. Eemal asub ka palju uuem tantsuosakonna hoone ning mujal veel nö pisemad harud. Kokku on neil üle 1000 õpilase.
Kool avatakse hommikuti kell 8.00 ja suletakse tööpäevadel kella 20.30 paiku, laupäeviti 17.00 ajal ning pühapäeviti on üldsegi suletud. Muideks laupäeviti toimuvad seal ka sümfooniaorkestri proovid ehk siis koos mängitakse kaks korda nädalas. Klassivõtmete laenutamine käib nagu meilgi läbi valvelaua, ainult et kogu süsteem töötab paberi peal ja mingit broneerimist ei toimu. Meile aga tehti erand ning saime igal hommikul kolmeks tunniks ühe ruumi enda käsutusse. Muidugi võisime ka elavas järjekorras seista, kui õhtul harjutamise soov tekkis. Tihtilugu lahkusimegi viimastel minutitel.
Kooli kohvik
Vaade klassi aknast
Kontsertidest
Mööda linna ringi jalutades on märgata mitmeid plakateid ja tundub, et muusikaelu siin kihab. Esimesel päeval antigi meile tasuta piletid erinevatele kontsertidele, kuid külastasime ka mitmeid koolis toimunud üritusi. Kuulasime nii kitarri-,viiuli- kui ka flöödiõpilaste esinemist. Samuti big bändi ja lauljaid. Väjaspool kooli oli võimalus käia puhkpillikvinteti ning kahel Madeira Klassikalise Orkestri kontserdil - need on vast kõige meeldejäävamad. Seal mängivad paljud õppejõud koolist. Ka minu erialaõpetaja istus flöödiridades. Samuti saavad osad õpilased koolist tihti võimaluse nendega koos musitseerida: tuttavaid nägusid võis leida nii trompeti- metsasarve- kui ka flöödirühmast. Mõlema kontserdi kavad olid väga põnevad, solistid suurepärased ning orkestrandid rõõmsad ja naeratavad - kogu elurõõm ja energia sai üheks publikuga.
Ka me ise pidime praktikaperioodi lõpus lavalaudadel üles astuma. Kogu kolme nädala töö, mis erialatundides tehtud, päädis koolis toimunud Erasmus+ programmis osalenud õpilaste esinemisega. Kohal oli palju rahvast nii koolist kui väljaspoolt. Samuti andsime kontserdi sümfooniaorkestriga, mis toimus uhkes teatrimajas. Kavas olid näiteks Bizet, Sibelius, Tšaikovski, Stravinski. Kogu üritus toimus Portugali vähiravifondi toetuseks. Mul on hea meel, et sain millelegi nii olulisele kaasa aidata!
Madeira Klassikalise Orkestri kontsert
Erasmus+ kontsert koolis.
Ansambel koos kooli õpilastega, akordionil Anastassia.
Kammeransambel. Klaveril Arina, viiulil Rodrigo.
Flöödil Karmen, klaveril kontsertmeister Aniko.
Sümfooniaorkestri kontsert
Lõbu laialt
Lisaks intensiivsele õppetööle leidsime aega ka meelelahutuseks. Külastasime saare põhjapoolset linna Porto Monizi, kuhu kulges tee mööda käänulisi ja kitsaid mägiteid. Seal ujusime looduslikes laavabasseinides ja maitsesime traditsioonilisi roogasid. Samuti käisime kuulsa Cristo Rei kuju juures, kust avanes hingemattev vaade eemal asuvale Funchalile. Viimasel laupäevl rentisime aga auto ja sõitsime Madeira idaservas asuva poolsaare algusesse, et sealsel matkarajal jalutada. Tegelikult jäi veel nii palju kohti külastamata, seega on suur tahtmine tagasi minna.
Cristo Rei kuju
Vaade mäe tagant paistvale Funchalile
Porto Monizi looduslikud basseinid
Ponta de São Lourenço poolsaar
Matkarajal
See siin on vaid lühikokkuvõte meie kolmest nädalast. Kui Sul tekkis huvi, siis detailsemaid postitusi ja rohkelt pilte leiad blogist muusikaminuseneses.com
Karmen Palusoo
Välispraktikat rahastas Otsa kooli Erasmus+ projekt "Crossroads". Lähemalt projektist http://otsakool.
Kommentaarid
Postita kommentaar