Rumeenia 8.02

Meie viimane, kuid mitte hapupiimane päev imelises Sighetu Marmatiei linnas algas toreda kohtumisega koolimajas. Iga võõrustaja koos oma külalisega pidi nädala jooksul leidma ühe eseme kommunismiperioodist ja seda esitlema. Rahva ette toodi nii õlilampe, perekonnafotosid, perekonnaalbumeid kui ka pioneeride vormi osasid. Presentatsioonide lõpus tantsisime kõik koos mingisugust kohalikku lembetantsu šokolaadist ning lunastasime omale välja traditsioonilised Rumeenia kommid. Iga programmi läbinud õpilane sai endale ka ametliku tunnistuse, et on antud projektis  osalenud ning omandanud vajalikud teadmised "Demokraatia ja totalitarism peale 1945" teemal ning osaliselt integreerunud Rumeenia keskkonda. Lõunasöök oli nagu ikka mitmekäiguline ning väga hea.

Seejärel oligi ametlik osa läbi ning saime veeta vaba päeva oma võõrustajatega ja uute sõpradega. Kes käis perega õhtusöögil, kes jalutas veel linnapeal ja imetles kohalikku nõukogudeaegset aurat, kes pakkis kohvreid. Mina näiteks käisin oma perega kohalikus pizzerias. Veetsime toredalt aega, muljetasime Rumeeniast ning rääkisime rumeenlaste tulevasest reisist Eestisse. Lasin end viia vaatama juudi sünagoogi ning selgus, et minu "pere", kes on siin kohalikud, nägi seda pühakoda samuti esimest korda, nii et avastamisrõõmu oli neilgi. Vahetasime ka üksteisega kingitusi. Eesti disainiga sokkide ja eesti kommide vastu, anti mulle kaasa kohalikku veini ja veel mõned pisikesed suveniirid. Päeva lõpuks viisid kõik teed ERASMUS+ õpilaste peole, kus nalja ja naeru oli nabani. Peol tantsiti iga riigi populaarseima muusika järgi, saadi veel tuttavaks inimestega, kellega varem polnud võimalik tutvuda ning nauditi üksteise seltskonda. Oli üks väga meeleolukas päev ning olen kindel, et kõik meist jäävad vähemal või suuremal määral igatsema oma võõrustajaid, tänavakoeri, segast programmi, uusi sõpru erinevatest riikidest ja odavaid hindu. 

Mihkel